Läbi saab see lõbu,

mille umbkaudseks nimetuseks oli nurgakorter vaatega 14 lehtpuule ning tühjale parkimisplatsile. Puud on senini kõik alles ja linnudki käivad endistviisi kädistamas, kuid parkimisplatsil müttab aeg-ajalt töömehi, kes omanikult viimaks ometi käsu on saanud plats korda teha, et siis autosid täis toppida. Võttis aega mis võttis, aga muud tarka nad välja mõelda ei osanud, kui et tühjalt seisvast parklast sissetulekut teeniv parkla teha. Kaks esimest klienti on ka juba olemas, aga nemad tunduvad olevat vaiksed ja rahumeelsed inimesed. Õnneks.

Kui paar reedet tagasi oli pesapallihooaja avamäng, siis sain oma lootusele kinnitust - on meil tõesti läbi akna võimalik ilutulestikku jälgida. On Miku oma vaid üks kahest hästi paigutatud korterist siin majas. Ja see tõsiasi tuleb meelde jätta, kui müügiks läheb. Onju. Tõmba fassaadile uus värikord peale, saad maja eest uhkemat hinda küsida. Kraabi vanad põrandalauad välja, sama lugu. Ega's ilutulestiku-vaategagi teisiti saa olla.

Pühapäeval saime selle aasta esimese päevituse (loe: põletuse), kuid sellegipoolest tahan ma öelda, et suvi on tore. (Vahel vaid liiga palav;)

Iga kord, kui aknast välja vaatan,

märkan, et see soe aastaaeg, mil siin nimeks kevadsuvisügis, on jälle sammu lähemale astunud. Jaa, näiteks õhtuhämaras tuled koju ja akna taga vilksatab midagi õrnrohelist - puul on pungad suuremaks paisunud ja pärastlõunal jalutad mõnest teisest aknast mööda ning ennäe - väikse õuna puu on õide puhkenud. Tekib idee, et kui mõne puu all istuda ja seda jälgida, siis võib silmaga puhkemist näha. Sellist juttu tahtsin kirja panna paar nädalat tagasi. Siis, kui ootamatult saabus oodatud külaline, soojalaine. Eks tegelikult praegugi taimed toibuvad talveunest ja sätivad kevadrüüdesse, aga nüüd on see aeglasem, tavapärane protsess. Tahan veel mainida, et esimene liblikas oli jällegi valge. Need kollased tunduvad siin tagasihoidlikud olevat. Tea, kas on jälle pulmakutseid oodata ;)