Mitu poega on pardil?

Jaa, eelmise nädala neljapäeval ujus kanalis üks emapart. Tal olid pojad või tütred ka kaasas, aga ainult kaks tükki. Ja isa polnud ka märgata. Ei tea, kuhu nad jäid. Aga ema nautis aeglaselt mööduvat ümbrust ja sooja ilma ja kes teab, mida veel ning peaagu lasi voolul ennast edasi viia. Väiksed pojakesed aga "jooksid" nagu lestad võtsid, et ema kiiluvees püsida. Naljakas oli vaadata. Aga ei osanud otsustada, kas selline kasvatusviis heaks kiita või mitte. Ja siis oli kanalis veel suur, valge- ja oranživärviline kala. Mike ütles nime ka, aga ma praegu ei mäleta.

Eelmisel kolmapäeval istusin tunnikese väljas värske õhu käes. Siis läksin sisse ja vaatasin, et nahk punetab. Päikest oli liiga palju saanud. Või on ta aastaga tugevamalt kirgama hakanud - eelmisel kevadel ei teinud tunnine istumine küll midagi.

Ja puulehtedega on häda: teisipäeval (ikka eelmisel nädalal) sõidad kiirteel ja vaatad, oh, kui tore, puupungad suureks paisunud, osad juba lehed välja rullinud ja teised puud valges või roosas õierüüs [luuletamine turgatas korraks pähe]. Aga neljapäeval sõidad sama rada ja lehed kõik juba täis kasvanud, õied oma varju peitnud. Ei saa enam pilti ega nuusutada ega midagi.