Paremad mõtted tulevad öösel

Nii on. Aga kui hommikul üles kobistad, siis ei suuda mõhku meenutada. Ometigi, uhked pealkirjad ja sissejuhatused ja sujuvad üleminekud olid vaid pisut enne päevatõusu olemas. Ja siis on kõik kadunud!

Aga kui päevadest rääkida, siis vaadake seda pilti. Täna pärastlõunal tegin. Ja taevas on ausõna kollane. Selline natuke tolmutamas käinud maatibu kollane. Pooltunnikest enne seda säras taevas päike ja minuteid hiljem oli ümbrus hall ja vihmapiisad kleepusid aknale. Kuis ma seda kõike nii täpselt laupäeval tean? Istu(si)n toas ja jälgisin oma silmaga, praegugi hoian silma peal, sest poolhaigena on parem tuulevarjus istuda, eks ole ju. Täna on tuuline: naabri aeda potsatas tema naabri puu küljest mõnemeetrine oks (selle hetke ma tabasin ka ära. nii põnev, nii põnev vaade on mul aknast!). Aga kesknädalal, oli see siis kolmapäev või neljapäev ja miks me peame seda kesknädalaks kutsuma, kui meie jaoks tegelikult ei ole?, kuulsin esimest korda, et Fredi piirkonnas kuulutati tornaado hoiatus välja. Muidugi ei tulnud ta siia. Ma arvan, et ilmatargad on siin sama ettevaatlikud kui teised teenuste pakkujad - muudkui hoiatavad, et hiljem ei peaks vastutust oma kaela võtma. Kui pakid midagi kilekotti, hoiata. Kui pakud kohvi papptassis, hoiata. Kui pesed põrandat, hoiata.

Aga muidu selle üle on mul pidevalt hea meel, et ma kevade tulekut arvan ära tundvat. Teeb ju rõõmsaks, kui näiteks peale kuut õhtul sõidad kuskil maanteel ja taevas on veel pisut roosakas ning silm seletab tee kõrval peatunud hirvi (neid pole küll tegelikult siinkandis viimastel aegadel trehvanud, aga on ju võimalik). Kui oleks ööpime ja vaid tulukesed kahekaupa reas vastu vilksatamas, siis ei tuleks head tuju kuskilt, kui seda eelnevalt varutud pole. Krookused ka juba mitmel pool väljas ja mu klaasvaasides ajatatud nartsissid ära õitsenud.